Tuesday, March 20, 2012

Kokkuvõte - paaristöö Katiga. 1) Kuidas lähenesid antud teemale? Emotsionaalselt. Kas hea või halb. Kogemus võrgustiku kasutamisel. Kogemus ja sellest tulenev emotsioon. 2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures? Erinevate materjalidega tutvumine ja võrdlemine. 3) Kuidas tööd organiseerisid? Otsisin, mõtlesin ja kirjutasin. 4) Kas otsisin ise veel materjali juurde? Jah. Ettepanekuid ja mõtteid: 5) Millised olid ootused õppejõule? 6) Soovitusi teistele õppijatele? Kursus on hästi struktueeritud, tuleb võtta aega, et kursusega sammu pidada. Kontakt tunde oli vähe aga õppejõud vastas kiirelt jooksvatele küsimustele. Soovitus teistele, et julgelt küsida. Julget peale hakkamist.

Thursday, February 16, 2012

Ülesanne. 6


„On aasta 2003. kogu Eestit on haaranud rate.ee vaimustus. Sinna registreerivad end niii noored kui ka vanad. Inimesed saavad uusi tuttavaid kui ka vihavaenlasid. Eriti neid, kes nende pilti hindega „1“ hindas. Vaja on pidevalt hinnata, kommenteerida teiste pilte. Loomulikult tuleb ka endast uusi pilte aina rohkem üles riputada. „

Tänaseks päevaks tundub see olevat lausa ulmekirjanduse moodi. Tänasel päeval kasutavad kõik facebooki, twitterit, myspace, hi5 ja mõni üksik ka veel orkutit. Kuid kunagine hitt rate.ee on jäänud suhteliselt unustuste hõngu. Siiski ta on veel alles ja tegutseb. Aga mitte enam nii aktiivselt kui kunagi.

Rate.ee loojaks oli Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeinik räägib oma rate.ee ideest.
Veel keskkooli ajal mõtlesin, et võiks oma äriga tegeleda — ja kuna internet ja IT valdkond tervikuna oli minu jaoks kõige põnevam, siis hakkasingi sellega tegelema. Internetiprojektidega alustasin ma aastal 1998, Rate.ee tegin aastal 2002.
Rate.ee ei olnud minu esimene katse, iga ebaõnnestunud projektiga sain ma aga uusi kogemusi juurde. Püüdsin lihtsalt vaadata, mida Eesti internetis pole ja mulle tundus, et ei ole head kohta suhtlemiseks. Ühelt poolt olid jutukad ja foorumid, teiselt poolt aga tutvumissaidid, püüdsin sellist terviklahendust luua. Sarnane idee tekkis paljudel üle maailma, aastatel 2002-2003 hakkasid esimesed sotsiaalsed võrgustikud ka teistes riikides ilmuma.( ettevotja.ee )


Edasi läks rate.ee elu aina tormilisemalt edasi.

Aastaks 2008. oli rate.ee lehel  veebruaris veel üle 424 000 külastaja nädalas.( www.ekspress.ee)

Igal teismeline omas seal kontot. Lisaks sellele, et kasutajateks olid lapsed, siis leidus seal ka suurel hulgal täiskasvanuid inimesi. Alates lastevanematest, õpetajatest kuni pedofiilideni.
Loomulikult oli ka välismaalasi, kes kirjutasid „ hi r u ?“ enamastit tituleeriti neid türklasteks, kes soovisid suhelda Eesti neidudega.
 
2011. aastaks on rate.ee end ammendanud.

Äripäeva andmetel suhtlusportaal Rate.ee tulemused lähevad aga kiirelt allamäge.
Serenda Invest OÜ, mille tegevusalaks on internetiportaali Rate.ee haldamine ja administreerimine, aruannetest selgus, et firma käive ja kasum on aasta-aastalt kahanenud.

Kasutatud allikad:
 Ekspress Rate.ee sureb loomulikku surma 2010
Pilvinski.K Rate.ee kärbub.2011
Palmar.H. Andrei Korobeinik (rate.ee) 2010

Wednesday, January 11, 2012

Ülesanne. 5


Valisin analüüsimiseks kaasõpilase Liisa Reimanni veebilehe. Tema veebilehe leiab siit.


Uurisin  Liisa kodulehte. Üldmulje on hea. Pildid on valitud vastavalt teemale ja kujundus on ka kena. Kodulehelt saab täieliku ülevaate ATH-st. Saab  ka teadam mis on ATH, häire põhjused, diagnoosimine, ravi. Teisel lehel on mõnes kohas täpitähtede asemel küsimärgid ?.

Proovisin ka valiaatoriga. Valideerisin kõik kolm lehekülge. Teist lehekülge ei valideeru üldse. Ülejäänud kahel lehel näitab viga.  Proovisin igaks juhuks mitu korda. Aga mõlemil korral andis samasuguseid tulemusi.

Vaatasin Liisa kodulehel olevaid pilte. Mulle meeldisid need kuna nad jätsid sellise sügava mõtte. Algul kui loed kodulehel olevat teooriat ja siis vaatad pilti. Sel hetkel tundub kõik täiuslik olevat.

Proovisin ka googeldada erinevas variandis aga Liisa kodulehte ma ei leidnud.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et Liisal on vaja parandada paar viga. Muidu ta oli tubli ja sai oma veebilehega ilusti hakkama.


Ülesanne.4

Tugitehnoloogia.

Mida aeg edasi, seda vähem oskan elu ette kujutada ilma internetita. Veel vähem ilma arvutita. Kuigi on olemas igasugused muud vahendid: nutitelefonid, i-padid jne.
Arvuti on saanud igapäeva elu osaks. Osaks minu elust.  Ma olen tavaline tudeng, kes kasutab pidevalt arvutit erinevate koolidetööde tegemiseks ja suhtlemiseks välismaailmaga.

Infotehnoloogia on pidevas muutused ja täiustub muudkui. Samamoodi ka täiustub tugitehnoloogia. Minu sülearvuti koosneb ekraanist ja tavalisest klaviatuurist.

Inimestele, kes ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest.
  • StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega. Eriti vajalik arvutikasutajatele, kes töötavad vaid ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele. StickyKeys-süsteemiga saab näiteks klahvikombinatsiooni Ctrl-H valida järjestikku, vajutades esmalt Ctrl-klahvile (mis n.ö. jääb peale) ja seejärel H.
  • RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitada.
  • SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
  • MouseKeys võimaldab kasutajal juhtida hiirekursorit nooleklahvide abil. Kehvema koordinatsiooni korral on sellest üsna palju abi.
Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp). See on aeglane sisestusviis, mis aga mõnel juhul võib osutuda ainuvõimalikuks (vt. lähemalt allpool). Pildil on vabatarkvaraline GOK ehk Gnome On-Screen Keyboard, mis on kasutusel mitmetes Linuxi variantides - samalaadsed rakendused on olemas ka Windowsi ja MacOS X süsteemides. ( Kikkas,2011)


Pilt on võetud K. Kikkase kodulehelt.

Ainult sellest ei piisa. Peale selle, et kirjutada tuleb ka näha, mida kirjutad. Selleks tugitehnoloogiaks on ekraanisuurendus.

Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
  • suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
  • "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
  • juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine. (Kikkas,2011

 Pilt on võetud Kikkase kodulehelt.

Kasutatud allikad:  Kikkas, K. (2011). Haridustehnoloogia ja erivajadustegainimesed/Tugitehnoloogia

Ülesanne. 3

IT rollist erivajadustega inimestele.


Pidevas muutuvas maailmas on vaja käia kaasas pidevate muutustega. Suuremad muutused toimuvad just IT valdkonnas. Täiustub ja paraneb kättesaadavus infotehnoloogiale.
IT kasutamine on ka populaarne erivajadustega inimeste hulgas. Saab lihtsa kliki vajutusega suhelda endast miljoneid kilomeetreid kaugel olevatega inimestega, teha igapäevatoiminguid ja mängida.

Arvuti kasutamine eripedagoogikas:
1) Elementaarne laia profiiliga töövahend- tekstitöötlus, tabelarvutus, veeb.
2) Õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja lihtsustaja – nii riist kui tarkvara poole pealt.
3)  Kompensatsioonimehhanisn ja eneseteostusahend väga paljudele klientidele.
 (Kikkas, 2011).

Alles hiljuti käisime kogu oma kursusega õppekäigul pimedate raamatukogus. Antud õppekäigul oli näha, et pimedad kasutavad väga palju oma elus arvuteid. Lisaks on arvutitel eriseadmed – installeeritud on ettelugemisprogramm, mis loeb teksti enne ning samal ajal ka kirjutataks punktkirjas spetsiaalsele alusele.  Tänu ettelugemisprogrammid saavad vaegnägijad ise teha toimetusi IT vallas. Maksta oma igapäevaseid pangaarveid, osaleda e-valimistel, võtta osa rahvaloendusest.  Lisaks lugeda raamatuid.  Aapo Ilves avaldas oma arvamuslugu e-raamatust postimehes.
„Vaegnägijatele mõeldes nendin, et ettelugemisprogrammide arenedes on iga e-raamat ühtlasi ka audioraamat. Vaevalt et paberkandjat skänniv lugemisrobot niipea laiatarbekaubaks saab, e-raamat on selles osas praktilisem.“  ( Ilves, A. 2010)

Mõningad tehnoloogilised erilahendused erivajadustega inimestele.
Liikumispuudega inimeste puhul nimetati intervjuudes spetsiaalseid hiiri/joysticke ja käetugesid, käehoidjaid, spetsiaalseid töölaudu ning -toole, klaviatuuride katted, aga ka kõnesüntesaatoreid, kui puue on väga raske. Liikumispuudega inimestele on olulised ka sülearvutid, mis on lauaarvutist funktsionaalsemad tööasendi leidmisel ning ühtlasi võimaldavad töötamist ka koduvälises keskkonnas, näiteks koolis, kui õpilane ei saa konspekteerida, küll aga saab õppematerjali internetist alla laadida.
Vaimse ja vaimupuudega inimeste puhul puudub vajadus erivahendite järgi, kuid arvuti kasutamine sõltub tarkvara lihtsusest ja selgusest. Väljendatakse vajadust lihtsustatud keeles (selgukeeles) arvutikasutaja sõna-/käsiraamatu järele.
Kurte aitab arvuti vahendusel ühiskonda integreerumisel veebikaamera.
Vaegnägijate puhul nimetati intervjuus kolme erilahendust: suurendatud kiri, helikiri ja punktkiri. Arvutikasutamise eeldusena on oluline 10-sõrme-süsteemi valdamine.
Kõnepuue omakorda esindab puuetest praktiliselt kahte äärmust: afaasikute puhul on arvutikasutus rahvusvaheliselt probleemiks, samas kui kogelejate jaoks on maailm tänu arvutitele võrratult avardunud ning nad ei vaja mingit erivarustust. ( Ruussaar A.L., Kaljund.K, Joons.S. 2006)

Tihti ei anta erivajadustega inimestele uusi arvuteid. Vaid need on eelnevalt juba kasutatud. Puutepunkti saade käis uurimas mida kujutab endast heategeusprojekt, et kogutakse erivajadustega inimestele kasutatud arvuteid.
 Rain Laane Microsoft Eesti esinduse juht: 3-5 aastat vana arvuti on täiesti töökorras ja sobib suurepäraselt täitma tavainimese igapäevavajadusi, võimsust selleks on küllaga. Lisaks installeeritakse neile arvutitele Windows XP tarkvara, sel aastal lisaks ka Microsoft Office. See peaks täitma ka nõudlikuma inimese vajadused, et ta saaks rakendada kogu oma potentsiaali. Rain Laane lisab ka seda, et erivajadusega noore jaoks on internet võimalus osaleda igapäevaelus, saada objektiivset ja kiiret infot maailmas toimuva kohta ja suhelda erinevate inimestega. ( Kahar.K 2007)

Sellest võib järeldada, et aina enam pööratakse erivajadustega inimestele tähelepanu ka IT-vallas. Muudkui tehnika arenedes areneb ka märkamine ja toetamine erivajadustega inimestele.

Allikad:

1.Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [08.01.2012].

2.Ruussaar A.L., Kaljund.K, Joons.S. (2006) Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring

3.http://arvamus.postimees.ee/315956/aapo-ilves-e-raamat-tulgu
4.http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&

Monday, January 2, 2012

Ülesanne 2

Veebilehe koostamine. Nõuandeid: algajale veebilehe tegijale, K.Kikkase Veebi Abc Valiaator: W3C Minu esimene katse


Kodulehe tegin teemal :Downi sündroom - müüt ja tegelikkus. M.Selikowitz.

Minu kodulehe leiad siit

Ülesanne 1

Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Puue kui tabu
  Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem: Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse. ( Kikkas,2011)
Nõukogude ajal oli nö teistsugused inimesed kuskil asutustes. Eraldatud teistest inimestest. Nendest ei räägitud. Vanemad andsid oma lapsed ära.Vastavad asutused tegelesid erivajadustega lastega.

Puue kui tervisehäire

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud. Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult. Tänapäeval on võimalus osasid erivajadusi juba diagnoosida emaüsas.(Kikkas,2011)
Näiteks: Kõigile rasedatele pakutakse raseduse ajal sõeluuringut vereseerumist, kus määratakse kaht või kolme näitajat, mille alusel arvutab arvutiprogramm antud raseda riski sünnitada Downi sündroomiga last. ( Tartu Ülikooli kliinikum )

Ühiskonna probleem: 

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega). (Kikkas,2011)
Tänapäeval on puuetega inimestele pööratud rohkem tähelepanu. Ehitatud on kaldteid ratastooliga liikujatele. Ukseavad on tehtud laiemaks. Pimedate inimeste jaoks on pandud treppide esimestele ja viimastele astmetele ohutusmärgistused. Mõeldud on ka kurtidele. Eesti televisioonis on uudistes saates lisaks tavasiktorile ka viipekeele tõlk.

Puue kui eluviis

  Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". Inglise keeles kasutavad sedalaadi omakultuuri väärtustavad kurdid inimesed omanimetusena suurtähelist Deaf'i (analoogiliselt muude rahvusenimetustega American, French, English). (Kikkas,2011)
Populaarseks on saanud paraolümpia. Aina rohkem erivajadustega inimesed võtavad osa ja saavad päris häid tulemusi. Selleks tehakse ka palju trenni ja ettevalmistusi.

Allikad: 
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade

http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/autosoomide-arvu-muutused/31